õhtu saabunud on juba
kelleltki ei küsi luba ta
unenäos käib külaline
keda harjund seal ma kohtama

minutid läevad
tunnid ja päevad
igatsus hinge rahutuks taas teeb

vahel tahan öelda seda
aga liialt kardan teda ma
tema tunneb saladusi
mida koolis ei saa õppida

õli vaid tulle
kallaks kui sulle
räägiksin ära kõik mis südamel

tänapäeva muinaslugu algas ükskord siin
koolitrepist üles tulles sind kui riivasin
seda mängu liiga kaua mängind oleme
ma ei küsi, sa ei vasta, nii me lihtsalt koos vaid vaikime

vahel puutun tema varju
sellega vist eal ei harju ma
une uduloori sinas
kaugeis paigus võime rännata

ja taas minutid läevad
tunnid ja päevad
ära ei lõppe see uni kunagi

tänapäeva muinaslugu algas ükskord siin
koolitrepist üles tulles sind kui riivasin
seda mängu liiga kaua mängind oleme
ma ei küsi, sa ei vasta, nii me lihtsalt koos vaid vaikime